Leethiir.
Pandakaru sööb bambust.
Thursday, November 25, 2010
Wednesday, November 24, 2010
Kommensalism
Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata.
Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks.
Näiteks:
- Kommensaaliks imikala, nooltskalale ta mõju ei avalda.
- Mardikas elab sipelgapesas, saades sealt kaitset ja toitu, aga sipelgatele pole sellest midagi.
- Erinevad putukaliigid linnupesas.
- Bakterid inimese soolestikus.
- Sirpnokk toitub härgadel, hobustel või elevantidel olevatest putukatest.
http://dinets.travel.ru/wildcats4.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Kommensalism
http://lemill.net/content/webpages/kommensalism
Tuesday, November 23, 2010
Konkurents
Ressursikonkurents - olukord, kus kaks (või rohkem) liiki tarbivad sama ressurssi, mida on piiratud koguses (ehk nad tarbivad seda teineteise eest ära). Näiteks konkureerivad pisikiskjad ja röövlinnud väikeste näriliste pärast. Võilill ja naat tõrjuvad teised taimeliigid välja, sest nad vajavad valgust.
Võilill (Taraxacum Officinale)
Vahetu konkurents - mingit ressurssi otsiv isend põhjustab teisele kahju. Toimib ka siis, kui ressursid pole piiratud. Näiteks käotüüpi toituvate liikide puhul toimub toidu eest võideldes vahetu konkurents (söövad selgrootuid, marju, värvuliste munad, jms).
Kägu (Cuculus canorus)
Ruumikonkurents - olukord, kus isendid ei mahu samale elupaigale ära. Näiteks loomad konkureerivad pesapaikade pärast ning niitjate vetikate vohamine meres halvustab põisadru ruumilist (ka valgustingimuste) olukorda.
Põisadru (Fucus vesiculosus)
Liikidevahelistel konkurentsil on alati üks tublim ning vähem edukas liik sureb ajapikku välja või areneb tal uus kasulik kohastumus. Nõrgemad saavad tugevama vältimiseks kas vahetada elukohta või muuta toidubaasi.
Kasutatud leheküljed:
Monday, November 22, 2010
Kisklus
KISKLUS EHK RÖÖVLUS on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise - saaklooma. Kisklus on levinud nii selgroogsete kui ka selgrootute loomade seas.
Loomad jagunevad toitumiselt taimtoidulisteks, lihasööjateks ja kõigesööjateks. Kõigesööjad söövad kõike, mis vähegi süüa kõlbab, sealhulgas loomade korjuseid. Lihasööjad loomad on röövloomad, sest nad toituvad teistest elusloomadest. Väikesed kiskjad, näiteks karihiired, vajavad pidevat energiat ning peavad seepärast suurema osa päevast jahti. Suured kiskjad vajavad oma suuruse kohta suhteliselt vähe energiat ning ei pea jahti iga päev.
Kiskluse kujunemise käigus on röövloomadel arenenud välja üha täiuslikumad meetodid saakloomade tabamiseks. Saakloomadel sellele vastuseks üha tõhusamad vahendid nende käest pääsemiseks.
Saakloomade pääsemine peitub näiteks järgmiste kohastumuste olemasolus: liikumine karjades, väledad jalad ja teravad sarved, hea haistmine, mimikri, varjevärvused jne.
Loomad jagunevad toitumiselt taimtoidulisteks, lihasööjateks ja kõigesööjateks. Kõigesööjad söövad kõike, mis vähegi süüa kõlbab, sealhulgas loomade korjuseid. Lihasööjad loomad on röövloomad, sest nad toituvad teistest elusloomadest. Väikesed kiskjad, näiteks karihiired, vajavad pidevat energiat ning peavad seepärast suurema osa päevast jahti. Suured kiskjad vajavad oma suuruse kohta suhteliselt vähe energiat ning ei pea jahti iga päev.
Kiskluse kujunemise käigus on röövloomadel arenenud välja üha täiuslikumad meetodid saakloomade tabamiseks. Saakloomadel sellele vastuseks üha tõhusamad vahendid nende käest pääsemiseks.
Saakloomade pääsemine peitub näiteks järgmiste kohastumuste olemasolus: liikumine karjades, väledad jalad ja teravad sarved, hea haistmine, mimikri, varjevärvused jne.
Paljud loomaliigid kasutavad enesekaitseks mürgiseid või halvalõhnalisi aineid (näiteks skunks). Hulk loomi on võimelised röövlooma käest pääsemiseks loovutama kehaosi - sisalikud saba, putukad ja ämblikud oma jalgu. Mitmed loomad on kaitstud ogade või soomustega (siil, vööloom).
Varjevärvus aitab saakloomal taustaga ühte sulada ja nii märkamatuks jääda. Paljud parasvöötmes elavad loomad vahetavad sügisel suvekarva valge talvekarva vastu, et lume taustal märkamatuks jääda. Paraku teevad sedasama ka mitmed kiskjad, et ohver teda ei märkaks (näiteks jääkaru).
Varjevärvusega on sageli kaitstud linnupojad. Nii on sarnaneb kajakapoegade värvus rannakividega ja metsalindude pojad sulavad ühte metsakõduga.
Kas märkad pildil lindu?
Väga terasel vaatlemisel
leiate sealt metskurvitsa poja.
Saagi tabamiseks kasutatakse samuti väga erinevaid meetodeid. Saaki varitsetakse või jälitatakse üksi (enamik kiskjaid, näiteks ilves) või püütakse meeskonnana (näiteks hundid). Ämblikud ning putukad on välja töötanud erinevaid võrgu- ja püünistesüsteeme. Kiskjalistel on saagi surmamiseks kihvad, paljudel putukatel ja madudel halvav mürk, mitmed maod kägistavad oma saagi. Röövlinnud enamasti ründavad ohvreid pikeerides õhust.
Kasutatud info:
http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/7-8-4-1.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kisklus
http://net/content/webpages/kisklus-2/view
http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/7-8-4-2.html
Taimtoidulisus
Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale, kes toitub taimedest. Toitumissuhteid organismide vahel iseloomustatakse toiduahela kaudu. Toiduahelas nimetatakse taimtoidulisi loomi esimese astme tarbijateks ja röövloomi teise astme tarbijateks.
Röhusööjad loomad
Taimtoidulised moodustavad imetajate hulgas päris suure osa. Nende elamist ja levikut piirab ainult taimede olemaso
lu. Rohusööjad loomad omakorda on eelduseks, et kiskjad saaksid elada. Hoolimata paljudest ühistest joontest ei kujuta taimtoidulised siiski ühtset arenguliini.
Rohumaade sarnasus ja metsade rikkalik taimestik pakuvad mitmekesist taimset biomassi, mida tarbivad teatud imetajate rühmad. Mõned neist kasutavad söögiks ainult rohttaimi, neid nimetatakse rohusööjateks. Vahel kasutatakse seda mõistet ka laiemas tähenduses ning rohusööjateks kutsutakse kõiki taimtoidulisi loomi. Korrektsem oleks taimtoidulisi loomi nimetada fütofaagideks ja vilju söövaid loomi fruktivoorideks.
Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimne toit sisaldab palju vähem kasulikku energiat kui liha ja seetõttu tuleb seda süüa suuremas koguses. Loomade hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid.
Rohusööjad loomad on suuruselt erinevad, aga sageli aukartustäratavate mõõtmetega.
Stepid ja savannid pakuvad loomadele hulgaliselt taimset toitu. Rohtlad laiuvad seal enamasti tasandikel. Vahel kasvavad seal ka mõned puud või pisikesed puudesalud, samuti tihedad võsastikud, mis annavad loomadele varju. Teisel juhul on tegemist hoopis suurte rohulagendikega.
Sõralised kujutavad endast looduses väga tähtsat osa, kuna nende sekka kuuluvad ka paljud rohusööjad loomad. Sõraliste jalgadel on kaks või neli varvast, mille viimaseid lülisid kaitsevad sõrad. Loomad on jaotatud kolme suurde rühma:
• Mittemäletsejad (näiteks sead ja jõehobud).
• Mõhnjalalised (näiteks kaamelid ja laamad).
• Mäletsejad (näiteks hirved, kaelkirjakud, antiloobid, veised).
Faktid:
• Aafrikas elab kaks ja Aasias kolm ninasarvikuliiki.
• Mäletsejatel on söömisprotsess jagatud kaheks: algul neelatakse toit alla ning alles hiljem mäletsetakse see läbi.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/rohusoojad_loomad_kadri.htm
http://sites.google.com/site/alorents/sissejuhatus%C3%B6koloogiasse
Röhusööjad loomad
Taimtoidulised moodustavad imetajate hulgas päris suure osa. Nende elamist ja levikut piirab ainult taimede olemaso
lu. Rohusööjad loomad omakorda on eelduseks, et kiskjad saaksid elada. Hoolimata paljudest ühistest joontest ei kujuta taimtoidulised siiski ühtset arenguliini.Rohumaade sarnasus ja metsade rikkalik taimestik pakuvad mitmekesist taimset biomassi, mida tarbivad teatud imetajate rühmad. Mõned neist kasutavad söögiks ainult rohttaimi, neid nimetatakse rohusööjateks. Vahel kasutatakse seda mõistet ka laiemas tähenduses ning rohusööjateks kutsutakse kõiki taimtoidulisi loomi. Korrektsem oleks taimtoidulisi loomi nimetada fütofaagideks ja vilju söövaid loomi fruktivoorideks.
Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimne toit sisaldab palju vähem kasulikku energiat kui liha ja seetõttu tuleb seda süüa suuremas koguses. Loomade hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid.
Rohusööjad loomad on suuruselt erinevad, aga sageli aukartustäratavate mõõtmetega.
Stepid ja savannid pakuvad loomadele hulgaliselt taimset toitu. Rohtlad laiuvad seal enamasti tasandikel. Vahel kasvavad seal ka mõned puud või pisikesed puudesalud, samuti tihedad võsastikud, mis annavad loomadele varju. Teisel juhul on tegemist hoopis suurte rohulagendikega.
Sõralised kujutavad endast looduses väga tähtsat osa, kuna nende sekka kuuluvad ka paljud rohusööjad loomad. Sõraliste jalgadel on kaks või neli varvast, mille viimaseid lülisid kaitsevad sõrad. Loomad on jaotatud kolme suurde rühma:
• Mittemäletsejad (näiteks sead ja jõehobud).
• Mõhnjalalised (näiteks kaamelid ja laamad).
• Mäletsejad (näiteks hirved, kaelkirjakud, antiloobid, veised).
Faktid:
• Aafrikas elab kaks ja Aasias kolm ninasarvikuliiki.
• Mäletsejatel on söömisprotsess jagatud kaheks: algul neelatakse toit alla ning alles hiljem mäletsetakse see läbi.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/rohusoojad_loomad_kadri.htm
http://sites.google.com/site/alorents/sissejuhatus%C3%B6koloogiasse
Thursday, November 18, 2010
Konkurents
Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu; kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral.
http://blog.delfi.ee/blog/414?from=10
http://www.zacekfoto.ee/?pid=2031
Erinevad taimed konkureerivad tolmendmise pärast. Taimedel on vaja, et putukad neid tolmendaksid ning seetõttu üritavad nad silmapaista. Sellepärast võistlevadki taimed, et nende õied oleksid värvilismad ja suuremad ning meelitavama lõhnaga.
http://blog.delfi.ee/blog/414?from=10
Merikotkas ja hõbekajakas- Nad konkureerivad kalasaagi pärast, sest kui ühele kala ei jätku, siis võib ta nälga jääda.
http://www.zacekfoto.ee/?pid=2031Metsvindid omavahel- Kuna nad on samast liigist vajavad nad pesadeehituseks ja toiduks samu asju, loomi ja putukaid, seetõttu asuvad nende pesad üksteisest vähemalt 100 meetri kaugusel.
http://www.epl.ee/artikkel/494677
http://www.epl.ee/artikkel/494677Wednesday, November 17, 2010
Parasitism
Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul parasiit kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega jne.
Parasiit on näiteks kirp, kes elab peremeesorganismi peal ja toitub tema verest. Kirp võib teha oma pesa nt. vaiba sisse, kuhu muneb ka oma munad. Need munad võivad püsida kuni poolteist aastat koorumata, ning tundes taas vibratsiooni ja soojust, saavad nad aru, et peremeesorganism on kohal ja väljuvad pesast. Peremeesorganismiks võib olla nt. kass, koer või inimene.
Inimese verd imevad putukad näiteks sääsk ja puuk. Sääsed ja kaanid imevad inimesed verd, inimesele kasu tekitamata, kuid sellest on inimesele kahju. Peale sääsehammustust jääb inimese nahale punakas punn, mis sügeleb, samuti võivad sääsed kanda malaariat. Koht kuhu puuk end inimese nahal on kinnitanud sügeleb, nkuid kui puuk on end täissöönud eemaldub ta ise inimeselt. Paljud puugid võivad endaga kaasas kanda puukentsefaliiti ja borrelioosi.
Parasiit on näiteks kirp, kes elab peremeesorganismi peal ja toitub tema verest. Kirp võib teha oma pesa nt. vaiba sisse, kuhu muneb ka oma munad. Need munad võivad püsida kuni poolteist aastat koorumata, ning tundes taas vibratsiooni ja soojust, saavad nad aru, et peremeesorganism on kohal ja väljuvad pesast. Peremeesorganismiks võib olla nt. kass, koer või inimene.
Jõsilm kaladel. Jõesilm, kes on kasvanud täiskasvanuks silmuks, rändab merre ja otsib endale saakkala, kelle külge ta end imilehtri abil riputab. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest.
Inimese verd imevad putukad näiteks sääsk ja puuk. Sääsed ja kaanid imevad inimesed verd, inimesele kasu tekitamata, kuid sellest on inimesele kahju. Peale sääsehammustust jääb inimese nahale punakas punn, mis sügeleb, samuti võivad sääsed kanda malaariat. Koht kuhu puuk end inimese nahal on kinnitanud sügeleb, nkuid kui puuk on end täissöönud eemaldub ta ise inimeselt. Paljud puugid võivad endaga kaasas kanda puukentsefaliiti ja borrelioosi.
Tooretel rohu- ja heinakõrtel olevad kiirikseened. Kiirikseened elavad taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Samuti on need ohtlikud inimesele; kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse.
Kasutatud info:
http://et.wikipedia.org/wiki/Parasitism
http://nammy.pbworks.com/w/page/6176215/Jõesilm
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/seen/parasiitseened.htm
Monday, November 15, 2010
Sümbioos
* Sümbioos- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul.
- Sipelglased (Formicidae) ja lehetäi (Aphidoidea)
Lehetäid kaitseb vaenlaste eest sipelgas, kes saab vastutasuks magusat nestet, mida ta meelsasti sööb. Lehetäi vaenlasteks võivad olla lepatriinud (Coccinellidae), kiilassilmlased (Chrysophidae) ja pärltiiblased (Hemerobiidae). Ka sipelga rünnak pole välistatud. Kui väiksel lühijalgsel putukal tekib valgulise toidu nappus, süüakse õrn ja kaitsetu lehetäi ära.
Lehetäi (Aphidoidea)
- Mügarbakterid ja taimed
Taimed saavad bakteritelt mineraalset lämmastikku, mida kasutavad oma kudede moodustamiseks. Bakterid saavad taimelt sünteesitud orgaanilisi ühendeid, mida nad vajavad toitumiseks.
Mügarbakterid ei ela koos kõikide taimedega, nad eelistavad näiteks liblikõielisi taimi - mesikaid, ube, herneid, jne.
- Seen ja vetikas samblikus
Samblik koosneb seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Seeneniidid imevad endasse õhuniiskust, süsihappegaasi, ümbritseva keskkonna vett ja mineraalsooli.
Vetikad sisaldavad kloroplaste. Nad saavad seeneniidistikust vajalikke aineid ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikast imeb.
* Kasutatud info:
Subscribe to:
Posts (Atom)