Parasiit on näiteks kirp, kes elab peremeesorganismi peal ja toitub tema verest. Kirp võib teha oma pesa nt. vaiba sisse, kuhu muneb ka oma munad. Need munad võivad püsida kuni poolteist aastat koorumata, ning tundes taas vibratsiooni ja soojust, saavad nad aru, et peremeesorganism on kohal ja väljuvad pesast. Peremeesorganismiks võib olla nt. kass, koer või inimene.
Jõsilm kaladel. Jõesilm, kes on kasvanud täiskasvanuks silmuks, rändab merre ja otsib endale saakkala, kelle külge ta end imilehtri abil riputab. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest.
Inimese verd imevad putukad näiteks sääsk ja puuk. Sääsed ja kaanid imevad inimesed verd, inimesele kasu tekitamata, kuid sellest on inimesele kahju. Peale sääsehammustust jääb inimese nahale punakas punn, mis sügeleb, samuti võivad sääsed kanda malaariat. Koht kuhu puuk end inimese nahal on kinnitanud sügeleb, nkuid kui puuk on end täissöönud eemaldub ta ise inimeselt. Paljud puugid võivad endaga kaasas kanda puukentsefaliiti ja borrelioosi.
Tooretel rohu- ja heinakõrtel olevad kiirikseened. Kiirikseened elavad taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Samuti on need ohtlikud inimesele; kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse.
Kasutatud info:
http://et.wikipedia.org/wiki/Parasitism
http://nammy.pbworks.com/w/page/6176215/Jõesilm
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/seen/parasiitseened.htm
No comments:
Post a Comment